Et nädala kõige tähtsama ürituse, II Vastse-Kuuste valla tantsu- ja laulupeo muljeid kokku võtta, peab alustama reede õhtust, kui kogunesime tantsutrenni Leevakule Anne-Tarmo koju. See, mida lubati ja mida me kartsime- vihm ja sääsed, meid ei külastanudki. Vastupidi: õhtu oli imeilus ja ilm soosis õuetrenni igati. Tantsijate mäluga oli ka kõik korras ja trenn kujunes planeeritust lühemaks. Järgnevas õhtuosas toimus "töö rühmades". Tarmo tutvustas meestele omi valdusi. Millest räägiti, mida nähti ja näidati, teavad mehed. Aga naised, kes Anne sabas mööda aeda ringi sibasid, nägid erinevaid lillepeenraid, kus kasvasid mustikad ja murakad, piibelehed, tulbid, roosid , iirised, liiliad ja ... Ning rohkem kui kord esitati perenaisele küsimus- milleks on nii palju lillepeenraid vaja? Lipuvarda juures sai kaks kampa taas kokku ning suurem osa jäi ka pildile.
Siis kibelesid kõik tuppa, sest oli teada, et Anne ja Anni olid päev otsa vaaritanud ning toas ootas tantsurahvast tore suupistelaud, tee ja kohv.Enne kõhu täitmist tegime ühise lauluproovi. Laulsime läbi kõik Uma Peo ühendkooride laulud. Eriti vahva oli see, et Sirli laulis vahepeal soprani ja Janno tenori partiid ning seega oli meie laul kohati suisa kolmehäälne Kõige populaarsemaks häälitsuseks kujunes meeste "kahr", mida korrati ka veel siis, kui laulud juba lauldud olid.
Ka juttu jätkus mitmeks heaks ajaks, aga seltskond rahulolevaid laulvaid rahvatantsijaid lahkus viisakal õhtul. Lahke pererahvas jäi nõusid pesema ja tuba koristama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar