25. märtsil peetav paastumaarjapäev on üks olulisemaid kevadisi pühasid rahvakalendris. Rahvakalendris on tegu naistepühaga, mis tähistas naiste kevadtalviste tööde lõppemist, ketrus pidi valmis olema ja kangad kootud. Leivavilja kahjustamise ettekäändel oli õhtuste tubaste tööde tegemine nüüdsest keelatud. Nii said naised sel päeval hinge tõmmata ja endale maarjapune joomist lubada - punaseks tehtud viina või õlut joodi vastvalt võimalustele kas kodus, külas või kõrtsis.Naised kandsid paastumaarjapäeval valgeid rõivaid, valmistati karaskeid ja ülepanni kooke - mida suuremad ja ümaramad need said, seda ilusamaid kapsaid oodata võis. Nõelatööd olid taunitud - kardeti, et see soodustab kapsaste ussitamist. Ettevaatlik tuli olla magamisega - Paistus öeldi, et kes end sel hommikul kauaks magama unustab, sellele tuleb karuuni selga. Paastumaarjapäevast algab kevadise linnupette võtmise komme - hommikul ei tohi enam ilma söömata välja minna, et linnu esmakordsest nägemisest või kuulmisest mitte petetud saada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar