Tere armsad tantsijad, juhendajad ja abilised!
Istun kodus, söön vobla, joon õlut(ausalt esimene:) ja vaatan kingitusi ja kaarte, mis te mulle peale viimast etendust tõite. Emotsioonid kõiguvad heldimusest naeruni ja tagasi.
Kõige juures võin tõdeda, et mul on õnne olnud, et just teiega seda juubeli teekonda sai koos käidud.
Armas Juhendaja!
Aitäh, et valisid S4 liigi ja usaldasid mind. Aitäh, et lubasid mul eksida ja ei parastanud, aitasid õnnestuda ja kiitsid.
Tõeline pedagoogi käitumine.
Aitäh, et teed oma tööd armastuse ja pühendumusega, innustades tantsijaid ja andes Eesti tantsule helge tuleviku. Loodan, siiralt, et nähes oma kollektiive esinemas XX. tantsupeol, said innustust ja armastust vastu!
Armas Tantsija!
Sinu puhul ei teagi, millisest otsast alustada. Ikka tekib küsimus, et mis imeloom see rahvatantsija on? Rügab aasta omast vabast ajast tööd teha, et saaks veelgi intensiivsemalt nädala jooksul tööd teha. Loovutades sinna oma puhkuse või olla hoopis palgata puhkusel. Täita käsklusi, küll ühte ja siis teistpidi. Olla eemal oma perekonnast, kodust ja magada põrandal. Olla nädal purgisupi dieedil.
Seda kõike trotsides ilma, valutavaid jalgu, magamatust ja mida kõike veel.
Ja mis on selle juures kõige müstilisem? Te teete seda naeratuse, abivalmiduse ja naudinguga.
Ei ole vist mägesid, mida selline pealehakkamine ja suhtumine ei suudaks vallutada.
Vaadates teie kingitusi, kaarte ja tänuavaldusi, saan aru, et muretsete minu pärast ja soovite, et saaksin puhata peale teie rasket tööd.
No mis ma oskan õelda - pole tänu väärt :D
Tegelikkuses oled Sina armas tantsija see, kellele kuulub minu suurim lugupidamine ja austust. Aitäh, et võtsid mind kasvatada ja hoida ning tegid seda positiivsusega.
Ei toimuks tantsupidusid ilma Sinuta!
Olge hoitud ja armastatud!
Teie Rauno
